12.07 uue laagri otsingud, pauk vahekastis ja UA energiaanalüüs
Hommikul ei taha kuidagi oma mõnusast laagrikohast lahkuda kuid teeme seda siiski, ilmselt peavad kohalikud meid juba kahtlasteks kodututeks ja aeg on liikuma hakata. Võtame päeva eesmärgiks leida järgmine hea laagrikoht kus saaks ujuda ja päikest võtta ja auto parkida nii, et hommikul päike kohe telki ei hakkaks kütma.
Kuskil Ukraina-Rumeenia piiri lähedal teeme lõuna, enne seda peab meid kinni piirivalve ja kontrollib dokumente. Vahepeal võib selle ka ära mainida, et Rumeeniasse me seekord ikkagi ei lähe, polegi otsest põhjust, et miks, Ukraina Karpaatides ka tore puhata.
Söögikohas täpselt aru ei saa mida tellime aga menüüst võib välja lugeda, et tegu on “kohaliku toidu” menüüsektsiooniga. Lauda tuuakse pits puskarit, supikulp ja supp ning päev võib alata.
Peale söögi-joogipausi peseme auto mudast puhtaks (umbes 200 kohalikku mündipesulas/4,4 eur) ning asume toidupoes varusid täiendama.
Poe ukse ees on mustlased, lapsed, pea kammimata ja meenutavad kangesti nukitsamehi, saame neist kuidagi mööda ja olles umbes minuti jagu poes olnud, läheb jälle elekter ära. Nukitsamehed jälgivad meid läbi poe klaasukse.
nukitsatürdrukud
0,48-0,63 eurikut
Ragistame rajale, ületame ühe lombi ja esimese võimaliku laagrikoha hinnangu anname suure Tisa jõe ääres, mis on suppsoe. Kellaaeg on veel vähene, pole superhead kohta kuhu parkida, päike kõrvetab ning liigume siit edasi aga märgime koha kaardile ära.
sügavuse ja põhjahinnang, siin pole midagi, siin on kõva põhi all - legendaarne fraas
Tisa jõe kivine kallas, täitsa mõnus laagrikoht
Logistame siit edasi Rika jõe äärde, väiksed külad, eterniidiga täidetud teeaugud. Läbi megavõsa pressides jõuame ühe lisajõeni mida ületama ei hakka, liiga tugev vool ja sügavust on piisavalt, et halva õnne korral auto allavoolu läheks, me tegelikult ei tea ju ka kas teiselpool üldse on head laagrit või mitte. Seal samas on noored, kes kõrgelt soojatrassilt jõkke hüppavad ja elu täiega naudivad, sellest kahjuks pilti pole.
Sellel poolel jõge mille rajal meie liigume pole ühtegi laagrikohta, on ainult üks megamudane tee ja läbi põõsaste vilksamisi mööduvad vaated teisele poole jõge kus igal võimalikul päikeselisel kaldal kohalikud päevitavad.
tihedas ja lillelõhnalises võsas
liiga ennustamatu tulemus kui sellest jõest läbi sõidame
kah üks tore metsarada
eterniit - surematu ehitusmaterjal
Rajalt välja keerates ununeb difrilukk sisse ja asfaldile jõudes, järsul pöördel, madalal kiirusel käib tugev pauk, kardame, et lõhkusime tagumise difriluku ära. See tähendaks, et meil poleks enam väga vajalikku tagumist difrilukku mägedes ja radadel, hullemal juhul võib mõni metallitükk difris lõpetada, mis jätaks meid ilma tagumisest vedavast sillast ja oleksime halvimal juhul teeepeal ja keegi peaks teist meile järgi tulema. Alvar (vuran.ee) arvas aga et pauk tuli hoopis vahekastist sest nelik ei tulnud koheselt välja, ja see ei tee Patrolile küll mitte midagi. Ei teinudki, tõtt rääkis, kõik töötab siin ja edaspidi väga hästi.
Laagriotsinguga jõuame eelmise aasta laagripaika, ületame veetakistuse, et ennast sisse sättida aga kahjuks on suurvesi jõekallast muutnud ja meil ei ole enam väga head ujumisvõimalust kuid saame siiski endid vette kasta ja praetud sardelle süüa.
lõpuks laagris, päike saab loojuda
Kuna tänasel päeval midagi ekstraordinaarset ei juhtunud millest lugeda, siis võib olla huvitab kedagi analüüs Ukraina energiamajanduse tänasest seisust. Tajudes siinset olukorda, paneb mõtisklema...
Allikas: https://www.forum-energii.eu/ukraina-zniszczenia-pomoc
Võrreldes ressurssidega enne Vene invasiooni, on Ukraina käsutuses täna vaid veerand oma endisest energiatootmisvõimsusest. Ebapiisavad energiavarud tähendavad, et tuleval talvel võivad Ukrainlased olla olulise osa päevast ilma mitte ainult elektrita, vaid ka sooja ja voolava veeta. Venemaa hävitab järjekindlalt Ukraina energiasektorit, et halvata majandust ja murda ühiskonna usk kaitsetahtesse Venemaa sissetungi vastu, mille eesmärk on sundida Kiievi võimud Venemaa tingimustel kapituleeruma. Hinnangulised andmed näitavad, et mai lõpus oli Ukrainas vaid ligikaudu 10 GW tootmisvõimsust (võrreldes umbes 40 GW enne sõda). Praegu annavad ligikaudu 7 GW tuumaelektrijaamad, muud (peamiselt kivisüsi) ja hüdroelektrijaamad, veel üle 2 GW on taastuvenergia.
Ukraina elektriga varustamise raskuse ulatus on nähtav kui neid numbreid võrrelda nõudlusega. Praegu on suvine tippvõimsuse vajadus ligikaudu 12 GW (enne sõda ca 16 GW) ja talvine tippvõimsus 16 GW (enne sõda 22 GW). Puudujäägi katab peamiselt elektri import EL-ist, mis on praegu peaaegu pidev ja on tuumajaamade järel teine energiaallikas. Seoses sellega, et üha sagedamini ei suuda nõudlust katta ei kodumaised allikad ega import, on Ukraina sunnitud rakendama tarbijatele elektrikatkestusi. Planeeritud katkestused puudutavad nii ettevõtteid kui ka erakliente ning hõlmavad ligikaudu 66% nädalatundidest. See protsent ei hõlma planeerimata katkestusi.
Sinine läbikriipsutatud välgunool näitab katkestustunde ja hall välgunool näitab võimalikke lisakatkestusi. Valge väli näitab energiavarustuse tunde.
näidisgraafik
Venemaa praegusest Ukraina energiataristu pommitamisest põhjustatud kahju on varasemast keerulisem kõrvaldada. Ümberehitamiseks ei ole vaja mitte ainult eritellimusel valmistatud komponente, vaid ka paigaldusseadmeid. Samas peab remondi käigus arvestama kordusrünnakutega, mis välismaiseid alltöövõtjaid arusaadavalt ka heidutab. Ukraina ettevõtted on omakorda hädas tööjõupuudusega, mis on tingitud sõjalise mobilisatsiooni ja väljarände lainetest.
Ukraina välispartnerite täiendava toetuse puudumine toob Ukraina jaoks kaasa katastroofilise olukorra. Eeldades stsenaariumi, kus Venemaa ei tekita täiendavaid kahjusid, võib võimsuse puudujääk talvise tippnõudluse perioodil ulatuda ligikaudu 7 GW-ni, mis toob kaasa vajaduse veelgi tõsisemate katkestuste järele talvisel perioodil.
Tõenäolisem on variant, et Venemaa jätkab rünnakuid ning enne kütteperioodi rünnakud intensiivistuvad. See võib nõuda tuumaelektrijaamade ajutist seiskamist ja selle tulemusena elektrikatkestust (täielik elektrivarustuse puudumine olulises osas riigis) keset talve. Sarnane olukord tekkis 23. novembril 2022, siis õnnestus tänu operaatori tööle ning tõhusatele söe- ja veesõlmedele süsteemile suhteliselt kiiresti sünkroontööle lülitada. Praegu oleks see ebapiisava tasakaalustusvõime tõttu palju keerulisem.
Positiivse stsenaariumi korral saab Ukraina läänepartnerite täiendava abiga taastada osa tootmisvõimsusest ja piirata planeeritud seisakuid. Esmatähtis on tagada Ukrainale tõhus õhutõrje. Kuigi see läheb energiavaldkonnast kaugemale, ei too sõjareaalsuses ükski remont pikaajalisi tulemusi, kui Venemaa suudab tõhusalt uuesti ja uuesti hävitada Ukraina energiataristut.
