28.07.2023 Moldova esimene päev ja esimesed muljed
Edasi Moldovast (27.07.23): Väike kursivahetus ja teemaks (7 päeva/4 eur) ning asume laagrikohta otsima. Selleks saab draakonihamba nimeline koht vana kaevanduse ja jõeoru juures. Draakonihammas on ka tegelikult kaevanduse tulemus, keegi andis sellele sellise nime ja nüüd on sellest saanud vaatamisväärsus. Leiame ilusa laagrikoha, loodime auto suurte kivide abil. Tuul ainult jõhker ja muutub öösel nii hulluks, et koristame kõik väljaulatuvad osad (eeskoja telgil) ära, sest magada pole võimalik. Lisaks kõlisevad meie udupeenel telgil lukud kuid öösel tuleb mõte, et kõik lukud alla asendisse tõmmata ning see õnneks toimib, enam need ei kõlise. Nii, et nüüd oleme targemad, kui tõesti tuulutab, siis jäävad eeskojad lahti võtmata ning lukud tuleb kohe alguses põranda juurde ära tõmmata.
28.07 hommikul alustame sõitu järgmise huvipunkti poole milleks oleme alguses identifitseerinud hüljatud meteroloogiajaama (150 km). Ja sõit paljastab meile selle, et siit on üle käinud väga suur maru, kiire uudiste googeldus ja tuleb välja, et siin oli äikesetorm 217 km/h ulatuva tuulega. See on murdnud suured puud, viinud hoonete katuseid ja niitnud maha põllusaaduseid. Kohalikud teevad igal pool endale murdunud puudest küttepuid, täis on laetud igasuguste sõidukite pagasnikuid, haagisei, kärusid ja hobuveokeid. Langenud on elektriliine millest ka meie üle ja alt sõidame.
Moldova on kuppelmaastik, enamus metsadest on maha raiutud, et põldu harida. Metsad moodustavad kogu territooriumist (29,683 km2) 9,6 % ja 86 % sellest on istutatud metsad. Põldudel kasvatatakse kõike ja maha pöörata, et kuskil rada sõita või mõnusalt autoga laagerdada on pigem harv juhus. Kui Ukrainas on asfaldis augud, siis siin on asfalt küngasteks paigatud, on ka täitsa siledaid, tõenäoliselt EL poolt rahastatud teid.
Enne oma huvipunkti jõudmist märkame tee ääres tanki ja otsustame selle juurde pärast tagasi naasta. Meteroloogiajaam osutub samasuguseks kupliks nagu radaribaas Karpaatides, no täitsa üks-ühele. Siin läheduses on päris meteroloogiajaam ka aga see on kasutuses mitte hüljatud. Mis seal ikka, läheme kaeme siis tanki. Tank on NSVL aegne monument, üsna värske värviga üle võõbatud kusjuures. Kui tanki juurdest lahkume, siis näeme veel väga värske värviga monumenti mille kujul punalipp käes. Siinne ongi üks suur vastuolu, sest teeääres on sildid mis teatavad, et aastaks 2030 on Moldova Euroopa Liidus, asutuste hoonete ees võib lehvimas näha EL lippu. Vahelduvad punamonumendid ja EL-i saamise soov. Poes on märgata UA lipuvärvides ja südamekujudega märgistatud tooteid. Selle sama poe ees on järgmine punamonument mille najal üks mees enda jalgu niiskete salvrätikutega puhastab ning kasutatud rätikuid muudkui monumendi ette loobib. Lähen monumendist pilti tegema, sest enamustest mis tee ääres on olnud, pole lihtsalt möödasõidul jõudnud pilti teha. Teen monumendist pilti nii, et jalgu puhastav mees peale ei jääks ja näen, et ta viipab midagi. Viipan talle vastu, püüdes selgeks teha, et tema pildile ei jää. Ta tuleb minu juurde ja näitan talle pilti mille tegin. Ühist kõnekeelt me ei leia ja ta lihtsalt ütleb tüdinenult, et “da, eta sovetskaja sajus”. Mõni km eemal on järgmine monument sõduriga, automaat käes ja värske georgi lint rinnas lehvimas. Ümbrus on lastud heina kasvada.
Sõidame homsetele huvipunktidele lähemale, risti üle Moldova, ida poole. Seal plaanime võtta ametliku kämpingu kus peaks kõik olemas olema: alates kenast vaatest Butuceni ajaloolisele linnale, lõpetades pesumasinaga. Ühe öö hind koos basseini kasutamisega on u 20 eur nägu. Midagi odavat siin Moldovas ei tundu olema, sest ka lõunasöök läks meil u 20 eur nägu. Tegu oli küll lamba ja köögiviljadega ühes Gruusia restoranis kuid siiski. Võiks ju eeldada, et ühes vaeseimas riigis mida külastab väga vähe turiste on paremad hinnad.
Natukene enne kämpingut võtame peale ühe üksiku hääletaja, hääletaja on hollandlane kes elas Egiptuses ja reisib praegu tagasi koju. Ta otsustas, et ta ei taha lennukiga minna niisiis seikleb ta erineva transpordi ja pöidlaküüdiga Egiptusest Hollandisse, muuhulgas käis ta ära ka Transistrias. Väga pikalt lõbusa selliga juttu ei õnnestu rääkida, sest teed lähevad lahku aga anname talle oma kleepsu, et kui ta Eestisse peaks tulema (mida ta peaks järgmisel aastal tegema) võib meiega ühendust võtta.
Jõuame kämpingusse (Bacota) ja kõik on nii nagu lubatud, hea vaikne koht, ilus vaade, pesumasin, bassein, dush, wc, istumiskohad, loodida tuleb autot ainult pisut.
