Hommik on päikesepaisteline, ronime katusetelgist alla ja alustame hommikutoimetustega. Kaugusest kõlavad hõiked ja karjakellade helin, meie lagendikule saabuvad väga uudishimulikud veised, lambad, kitsed, karjakoerad ja kaks karjust kes kogu seda rännet juhivad. Üks veis uudistab patrolit, teine Siimu ja kolmas läheb köögiasjade koti kallale ja jõuab keelega üle keedukannu tõmmata. Koerad võtavad meid piirdesse ja nende eest tuleb prügikott autosse tõsta. Koeri on kokku 7-10 ja nende seas paar kutsikat kes teavad ilmselt, et nad pole paitamiseks mõeldud kuid siiski suunduvad meiega mängima ja sügamist nuruma, juba elu näinud täiskasvanud pai ei nuru vaid sätivad ennast mõnusasti patroli varju pikutama. Üks karjustest tuleb naeratus näol kätt suruma. Loomade ja inimeste karavan liigub edasi, käesuruja karjusel on nööri otsas üks kits keda ta patroli juurest ära sikutab, sest see tahab kangesti ennast auto vastu sügada.

karjale kõige ohtlikum on piirdesse võetud

kutsikad ei suuda nunnutamisele vastu panna

Pakime lehma limpsitud köögi kokku ja asume samuti teele, kõikidest võimalikest radadest oleme valinud õige ja see on parajalt mõnus ja tehniline kulgemine tsivilisatsiooni poole.

Leiame asulas poe(d) ja täiendame oma varusid, erinevate poodide ja tee ääres müüdavast kombineerime endale uued toidukorrad. Lõunaks valime söögikoha mis osutub üheks parimaks kõikide Ukraina külastuste peale, tädiga me ühist kõnekeelt ei leia kuid ta tundub rõõmsalt seletades üsna hästi aru saavat mida me võiks süüa tahta. Meile serveeritakse Karpaatide kohalik supp nimega bogrets, väga hästi praetud kartulid koos paneeritud kanaga, salat, soolakurk ja värske kurk mis maitseb nagu kurk ning värske tomat, mis maitseb nagu tomat. Lõunasööki saadavad telekast tulevad uudised mis räägivad üleeile toimunud rünnakust ning kaadreid hävingust erinevates linnades. Võtame veel kohvi ja arve kahepeale kokku 16 eur.

Liigume läbi külade edasi oma sihtpunkti poole, väljas on 30 kraadi sooja.

Meie tänaseks eesmärgiks on ka 2018 aastal külastatud matkarada Uholsko-Shyrokoluzhansky reservaadis (Carpathian Biosphere Reserve).

Metsavahtide majake on endiselt samasugune, meid võtavad vastu kaks sõbralikku metsavahti nimedega Vitali ja Kolja. Nad kutsuvad ruumi millest kahjuks mul pilti ei ole aga kui ette kujutada ühte vana puitmaja millel pole veel plastikaknaid ees ja kõik lõhnab nii nagu vanasti - vanaemalikult ja maale tuttavlikult, siis täpselt nii seal oligi. Vitali lööb lahti vihiku ja Kolja toob istumiseks lisatooli. Ruumi seinad on kaunistatud erinevate lindude ja taimede plakatitega. Meie passidest pannakse vihikusse pastakaga kirja meie dokumendi numbrid ja nimed ning küsitakse ka telefoninumber. Matkaraja külastamise eest küsitakse 160 kohalikku/3,60 eur.

Inglise keelt kumbki ei kõnele ja meie vene keel pole just kiita kuid lõpuks leiame siiski rohkem ühise keele vene keeles. Peale sõja eskaleerumist ei soovi ka kohalik enam vene keeles suhelda kuid kui kuuleb, et ka meie vene keeles just parimad ei ole, siis jääb ta sellega pigem rahule. Metsavahid muretsevad kas meil ikka vett on ja kui kauaks me metsa plaanime jääda, ütleme, et me oleme rajal käinud 6 aastat tagasi ja vesi on meil ka olemas, sellega jäävad nad rahule - ütlevad vaid veel, et ärge prügi maha visake ja ärge tuld ka tehke.

Asume rajale, kohe tuleb meelde, et see rada polnud ju maailma lihtsaim, sest tuleb tõusta mäkke. Temperatuur on endiselt 30 kraadi ringis kuid pöögimetsa varjus kannatab veel kuidagi see matk läbi teha. Tohutu vaikus, see oli ka eelmisest korrast meeles.

Biosfääri taimestik koosneb 262 seeneliigist, 392 liigist samblikest, 440 liigist samblatest ja 1062 liigist soontaimedest. Vetikataimestik hõlmab 465 liiki. 64 sellel kaitsealal esindatud taimeliiki on kantud nii Ukraina punasesse raamatusse kui ka IUCNi ja Euroopa punasesse raamatusse. Karpaatide biosfääri kaitseala faunat esindab 64 imetajaliiki, 173 lindu, 9 roomajat, 13 kahepaikset, 23 kala ja üle 10 000 selgrootu liigi. Neist 72 liiki on kantud Ukraina punasesse raamatusse ning IUCNi ja Euroopa punasesse raamatusse.

Umbes 4 km matkaraja läbimiseks kulus meil 3,5 h ja 10000 sammu, pole päris jalutuskäik pargis aga väärt käimist küll. Võimsad pöögid, auguga kivi, vaade mägedele, vaikus ja maapinda sukelduv koobas teevad selle koha väga mõnusaks.

seal all, keskel pargib patrol ja ootab meid tagasi

maasse sügava kaevuna langev koobas kuhu Siim kangesti oleks tahtnud sisse laskuda

2018 aastal jäime metsavahi pakkumise tulemusena ööseks metsamajja mis asus peamaja kõrval. Väga lihtne aga väga, väga vaikne koht kus magada. Läksime metsavahtidele head aega ütlema, võib olla natuke lootes, et saame ka seekord seal ööbida, vähemalt hoovis ja katusetelgis ning pesemisvõimalusega. Avasime ukse ja suitsupahvaku sees paistsid Vitja ja Kostja, pudel laual, sumin sees. Ikka käib see värk siin kohati nagu meil veel mõni aeg tagasi.

meenutus aastast 2018, metsavaht juhatab meid magama. Umbes 3 euri eest öö

magamistuba, lihtne ja kõrvulukustavalt vaikne

kaardistatud pöögid paberil, nagu tähistaevas :)

Laagrisse pargime ennast Tiereblia jõe äärde kus saab palava ilma eest mõnusat kosutust. Koht on vaikne, teeme valmis õhtusöögi ja hakkame kuulma kaugusest mingit mauramist, mootori mürin ja kiiksadi-kääksadi jõuab lõpuks täpselt meie laagrisse ning saame sardell (jälle) hambus jälgida 6x6 veoka jõeületust mis nii ladusalt kohe ei lähegi nagu arvata oleks võinud.

Kaugemal olevast külast ja rakendusest kõlavad ikka ja jälle aeg ajalt õhualarmid. Õhtu lõppeb jalgpalli poolfinaali lainel.

10.07 Uholsko-Shyrokoluzhansky reservaat

4x4 Estonia by Siim & Maya

4x4bysiimmaya@gmail.com

10.07 Uholsko-Shyrokoluzhansky reservaat

11.07 ohvrõuderi argipäev Karpaatides

9.07 pauk selges taevas ja 29 km päevateekonda mägedes

4x4 Estonia by Siim & Maya

4x4bysiimmaya@gmail.com