Teisipäevaks on meil ainult üks eesmärk: jõuda majutusesse “Casa Bradeana”. Kaks aastat tagasi sattusime sinna täiesti lootusetus seisus üldse mingit normaalset kohta selles piirkonnas leida. Meid võeti tookord väga hästi vastu, süüa anti ka hästi ning nii saigi selle aasta reisiplaani üheks sihiks just see majutus, millega oma reisile punkti paneme ja koju tagasi hakkame sõitma. Oleme majutusele niivõrd-kuivõrd lähedal ja mingeid eesmärke peale kukeseente leidmise meil enne õhtut ei ole. Otsustame lihtsalt niisama mööda mägiradasid kulgeda ja nautida viimast päeva Rumeenia mägedes ja selle imelise looduse keskel. Ilm vaheldub: vahepeal paistab päike, siis sajab vihma, siis oleme pilvede ja udu keskel; rada kulgeb vahepeal metsas vahepeal paljastel mäekülgedel, vahepeal läheb üks rada mitmeks lahku, peaaegu igasuguse kaliibriga sõidukitele ja seiklushimule leidub siin midagi. Kukeseeni leiame ka mille kingituseks kaasa korjame ning seejärel on aeg mäest alla majutuse poole liikuda.

Polegi näidanud, et mida me siis sööme, siin on hommikusöök

Ilm vaheldub siin kiiresti

Leiame kukekaid mida kohalikud suurte kartulikottidega metsast välja toovad

Ei tea mis eellugu sellel mütsil on

Patroli suurune oli ta kindlasti :)

Broneeringut meil majutusesse pole, veereme tuttavasse hoovi, perenaine kelle me kohe ära tunneme toimetab verandal ja vaatab meid hetke kui siis laialt naeratab, sest meid ära tunneb ja vastu võtab, saame isegi sama toa ning juhised, et kell 19 on õhtusöök. Nagu ka eelmisel korral ei olnud ette antud menüüd, vaid kolmekäiguline õhtusöök on jäetud üllatuseks. Üllatus milles pettuda pole võimalik, meile pakuti Rumeenia traditsioonilist lihasuppi, riisi kukeseente ja kanaga ning magustoiduks mingit head asja mille sisse oli terve ploom pandud. Väga lihtsad komponendid aga väga maitsvalt valmistatud toit. On ka väga vähe toidukohti mis niimoodi meelde jääks. Perenaine tuli meiega vestlema ja imestas, et me mäletasime mida eelmine kord sõime. Eriti tuli mulle meelde üks kook :), näitasin talle pilti ja ta ütles, et ma olen õnnega koos ning tuiskas minema, et tagasi tulla selle sama koogiga! Olen õnnega koos küll. Toidu kõrvale pakuti mustikanapsu ja mingit kangemat (tn rakia) läbipaistvat jooki. Toidutegemisel proovitakse kasvatada võimalikult palju ise, teha toitu hooajalistest piirkonnas kasvavatest produktidest aga et peale EL liitumist on läinud isemajandamine järjest keerulisemaks regulatsioonide jms pärast.

Koorene lihasupp ja mustikanaps alustuseks

Magustoit, pearoast ei jõudnudki pilti teha :)

Hommikusöök - lisaks omletile tuli kõik muu ka ära süüa :)

Õhtu möödus perenaisega jutustades üksteise riikide majandusest, rohepöördest, sõjast, prügist jne. Ka Rumeenias on hinnad hüppe teinud ning inimesed valivad oma kulutusi hoolega, perenaine on märganud, et välisturiste on oluliselt vähem ning ka siseturism on vähenenud, nende majaesisel tänaval on liiklus oluliselt väiksemaks jäänud. Mustikad, mis on Rumeenia üks suur ekspordi artikkel - nende tellimus on vähenenud lausa poole võrra, paljud inimesed kes lootsid elatist nende korjamise pealt teenida, jäävad nüüd sellest teenistusest ilma.

Õhtul saame väikese kontserti osaliseks - peretütar mängib meile kohalikku pilli nimega tulnic, lisaks laulab mõned traditsioonilised Apuseni piirkonna laulud. Väga tore on kuulda ja näha, et on inimesi kes traditsioone rõõmuga edasi kannavad. Puhutud pilli kasutati kunagi teadete edastamiseks distantsilt.

Prügi osas on nii, et välja paistab nende inimeste käitumine kelle teadvusesse pole veel jõudnud see, et prügi ei tohi maha visata. On palju neid keda see häirib ja kes nii ei tee. Teadlikkust püütakse aina rohkem ja rohkem kasvatada. Mägede piirkonnas teeb prügimajanduse raskeks see, et sinna ei mahu suured prügiautod liikuma.

Tagasiteel koju kohtame Rumeenia-Ungari piiril rännulisi Kuweidist, ööbime ühe öö veel Slovakkia mägedes Poola piiri lähedal ja lõpetuseks saame Leedu metsas kokku Vuranvurab seltskonnaga. Nemad on samuti reisilt naasmast - Horvaatiast. Samuti on metsas veel Romek ja Astrid koos lastega kes on ootel millal Eestist veel üks ekipaaž nendega ühineb, et siis reisida Ukrainasse ja Moldovasse.