Sissejuhatus ning Ukrainasse jõudmine 21.07.2023
Algselt planeerisime sel aastal reisida Balkanimaadesse ja vahetasime isegi passid ära, sest eelmise aasta Kosovo templiga Serbias üle piiri ei saa.
Siis tabas meid aga väga valus kaotus ning mitte miski ei olnud enam sama, ei elu ega reisiplaanid. Reisi start lükkus edasi ja plaanid tuli ümber vaadata.
Võtame ette hoopis Moldova külastuse, sinna lõikame läbi juba lemmikuks saanud Ukraina Karpaatide. Kui peale neid veel aega jääb, siis põikame ka Rumeeniasse ning Bulgaariasse. Sel korral on meid ainult üks auto ja kaks inimest.
Stardime 19.07. Transiit möödub aeglaselt, küll ei saa me hästi erinevate asjade pärast liikuma, küll on maanteel liiga hull ummik. Esimesel ööl magame kuskil Leedu metsas tamme all ning teisel ööl Lõuna-Poolas Wieprz jõe ääres. Sinna viis meie esimene rada sel reisil, liinialune liivatee, isegi rehve tuli tühjemaks lasta, et tõusudel vedu oleks. Õhtul kuuleme kuidas liiivaradadel käib tehnika kõva kräunutamine ja hommikul vara äratab meid jõhker helikopteri mürin, mis esialgu pahaseks teeb aga seejärel, telgiukse avades on näha kuidas helikopter teeb mingeid vägevaid harjutusi. Kaarti uurides selgub, et meie vastas asub sõjaväe lennukool.
21.07 jõudsime Ukrainasse, piiriületus läks alla tunni ja meie vastu tunti ainult niipalju huvi, et kas oleme varem Ukrainas käinud ja miks meie passid uued on? Selgitust, et meil olid Kosovo templid passis ja, et nendega Serbiasse, kuhu algselt planeerisime minna, ei saa, ei huvitanud enam kedagi. Kui veel Patroli VIN kood sisse löödi, siis avastati, et ka reg number on muutunud ning ka see tekitas küsimusi, Siim seletas, et "full renovation" ja tahtis ka pilti näidata, et teine reg nr formaat lihtsalt ei istu nii hästi aga piirivalvur juba jooksis eest ära. Vaatasin, et kas nüüd Siim jookseb talle järgi aga ei jooksnud, oli üsna pettunud, et keegi ei taha tema pilti vaadata. Ja nii me Ukrainas olimegi.
Kohe peale piiri vahetasime kohalikku valuutat ning ostsime kohaliku interneti. Sel korral valisime Kyivstari, sellel peaks mägedes kõige parem levi olema: 25 gb/200 grivnat ehk natuke alla 5 eur, kohe kui sim-kaardi sisse panime oli see kasutusvalmis, ei mingeid aktiveerimissõnumeid ega kõnesid.
U 5 km peale piiri oli sõjaväe kontrollpunkt, meid lasti ilma kontrollimata edasi sõita aga vastutulev suund piiri poole sisaldas endas u 30 autot.
Järgmiseks suundusime tanklasse, võrreldes paari aasta taguse külastusega Ukrainasse on kütus u 2 x kallim 1,2-1,3 eur/l vs ca 0,6-0,7 eur/l. Aga hea, et üldse on, sest lähiminevikus on olnud aegu kus kütet pole ühestki tanklast võtta.
Inimesed sagivad, autod sõidavad, imelik on mõelda, et siin samas, mõned sajad km eemal käib aktiivne lahingutegevus. Aga ka siinpool teavitavad erinevad plakatid meid sõjast ja selle ohtudest. Ukraina esipommikoer Patron teavitab, et kui näed midagi kahtlast, siis ära näpi, ära käpi, ära topi! ning teavita leiust kohe. Eestis kohatud kahtlaste leidude puhul kehtib sama reegel.
Plaanime öö veeta Lvivis, et voolava vee all endalt transiidimustus maha pesta, et siis laupäeval juba Karpaatidesse mägiradasid vallutama minna.
Ukrainas on kehtestatud komandanditund, erinevates maakondades on erinevad kellaajad, Lvivis 00-05. https://visitukraine.today/blog/97/komendantska-godina-u-regionax-ukraini-onovlyujetsya
Seetõttu on baarid ja söögikohad lahti suures osas 21ni, mõned üksikud 22-23ni. Elu Lvivis keeb aga kuklas tiksub ikkagi tõsiasi, et selles riigis on sõjaseisukord.
Majutuses informeeritakse meid pommivarjendi asukohast, juhuks kui peaks kõlama õhuhäire; paljude keldrite aknad on liivakottidega topistatud; siia-sinna on rajatud positsioone ja teetõkkeid ning kohalikud uudised räägivad Lvivi pommitamistest, millest viimane toimus 6.06, 10 hukkunut, 40 vigastatut elamu pommitamise tagajärjel. Viimane õhuhäire anti Lvivis alles eile.
Sätime endid enne keskööd hotelli poole tagasi.
